3F

(siia ilmuvad suht väikselt, aga pildifailid ise peaks olema loetavas suuruses, saab eraldi tabi avada nt)

Algatuseks väike foto-ABC, juhuks kui teil otterid ja kaustad päris selged pole, või on soov kõnetraadi kaudu lähemat infot saada:




Kõige odavamad kaamerad:


Ja kõige kallim:


Ja lisaks need, mis kõige mõjukamad olid:





Aasta on tegelikult ligikaudne, varaseim võimalik on 1936, enne seda Contax III polnud. Ja 1936 oli tõenäoliselt Contax I veel saadaval, nii et pigem 1937 või hilisem. Aga tolleagsed hinnad ja keelekasutus tunduvad huvitavad.

Mu vanaisa rääkis, et 100kr oii toona väga hea palk olnud.
Niisiis tuleb tõdeda, et hea saksa kaamera jaoks pidi ikka terve aasta raha koguma ja püksirihma pingutades.
Odav kaamera seevastu 1/7 kuni 1/4.
Kas täna on asjad kuidagi paremad?
Vist mitte eriti?

Minu vanaisa mälestustes on kirjas, et autojuhina oli ta palk 1936. aastal 60 krooni, siis kandideeris ta tööle EW välisesindusse, kus pakuti isegi 200 krooni kuus; takistuseks oleks peaaegu saanud nõue omada frakki, mille tegemine läks maksma 180 krooni

Kui võtta, et hea palk oli 150 krooni kuus, siis kulus tippkaamera (Contax III + Sonnar 1,5, 1060 krooni) ostmiseks 7 kuupalka.

Tänapäeval on hea palk äkki 3000 EUR, kallipoolne tippkaamera (A1 + 50 1.2 GM, 7300 + 2300 = 9600 EUR) on 3,2 kuupalka.

Nii et kaamerad on ikka vbolla suhteliselt odavamaks läinud siis?

See on küll tore teadmine, millega täna magama minna. Õnnelikult.
Ega jah, praegu ikkagi leiba, viina, kohvi, suhrut jms. saame endale rohkem lubada, kui kunagi varem.
Niiet sõberpoliitiku väidet on raske kummutada - eestlane elab täna paremini, kui kunagi varem.

Näed, ZEISS otsustanud (foto)klaasiärist loobuda:
https://www.fredmiranda.com/forum/topic/1811466

Zeiss ise lükkab neid väiteid ümber, kuigi mitte eriti veenvalt:

https://www.dpreview.com/news/030851009 ... o-industry

Üldine arvamus paistab olema see, et nad jah ei viitsi fotoobjedega enam tegeleda, põhjusteks, et nad vbolla panustasid suhteliselt palju peegelkaameratele (Otus, Milvus), lahjendasid oma brändi (Sony koostöö + tegelikult enamik torusid Jaapani allhankijate tehtud) ja siis nüüdseks poppidele peeglita kaameratele jõudsid tootjad ise küllalt häid torusid teha ja miskid hiinakad võtsid suurema tüki uutest manuaalfookusega torudest. Kokkuvõttes polnud Zeissil nagu kuskil olla enam ja tundus kasulikum mujale keskenduda (nad ise viitavad mobladele nt).